158. Heilo Aadla-Ernst Enno "Mina", lk 92, kontsertsalvestus 8.6.2005, G.

Mäletan, kui see "Mina" meloodia 1998 a suvel minu juurde tuli siis tundus esimesel hetkel see nii triviaalsena, et kõhklesin, kas teda üldse üles kirjutada. Pärast lauldes, tantsisid mu pojad selle loo rõõmust majatrepil ning adusin "lihtsuse" ilu või nagu on kirjutanud Kaplinski (mälu järgi): Lihtne on raske olla, raske on lihtsaks saada, lihtne on olla see, kes me ei ole, raske on endaks saada. Imeline tavalises, tavaline imelises....
Googeldades leidsin sellise variandi:
Kerge on raske olla
raske on kergeks saada
hõlpus on olla
kes me ei ole
vaev õppida olema
kes me
päriselt oleme
Jaan Kaplinski
2005 a kutsuti mind laulma Haapsallu, Ernst Enno 130. juubeliaasta tähistamisele. Tolle päeva kontsert on nüüd üle aegade taas avalikuks saamas. Haapsalu lasteraamatukogu saalis see toimus.
19. aastat tagasi, olin siis 42. Kandsin, tol ajal, eneses piinavat haigust ning hirm, et võin iga hetk kaduda jäljetult pani mind pöörduma ühe soome tüdruku, Maiju Ingman´i poole, kes tol eluperioodil töötas Rakveres andes noortele esimesi filmi abc tunde huvikoolis.
Salvestus on tehtud Maiju Ingman´i VHS kaameraga Maiju poolt. Kassett oli/on minu. See oli väga kõva sõna, saada salvestatud! Tol ajal polnud veel digitaalseid nutividinaid ja VHS kaamerad maksid kopsaka summa mida üks reanäitleja, kes ma tol ajal viimast aastat Rakveres olin, endale palga eest lubada ei saanud.
Üks ja ainumas audio-visuaalsalvestus minu ennokatest, aastast 2005! Õnneks sai lauldud tol päeval üle tunni nii, et laule on mida nüüd jagada.
Nende laulude jagamisega luban endale ka väikese puhkuse, ukulelebassi ennokatest. Veel on bassukulele rütmiga veel mõned laulud laulmata, kuid see on sabaots, mis puudu on.
Nüüd sukeldun ma aastasse 2005, Haapsallu. Materjali mälestuspäevast on kokku 2,5 h, kuid esialgu keskendun vaid oma lauludele, sest keski muu seda ju minu eest ei tee ja teha ei saa.