#5 Piret Kuusk, "Mis on aeg?"

[@raitlabotkin3820]

Rait, ettekannet hoolikalt kuulates jäi põhiline ikkagi välja ütlemata. Kas aeg on mateeria(voolab, omab suunda, mõõdetav, jne,) või on tegu aegruumi olemasolu põhjendusel üksnes vajaliku vektoriga? Või peaks nõustuma aja kui ühiskondliku formatsiooni konstruktsiooniga?

[@noraisk]

"Põhiline" öeldakse välja küll, ja seda loengu 53. minutil, samuti 1.41.30... ja 1.52.40 Aristoteles "Me mitte ainult ei mõõda liikumist ajaga, vaid ka aega liikumisega, sest need kaks määratlevad teineteist vastastikku. Aeg märgistab liikumist sest on selle arv ja liikumine märgistab aega." Aeg on liikumise kirjeldaja Teisiti öeldes: Aeg ja ruum on üks ja sama. Põhimõtteliselt kirjeldab aeg ruumis toimuvaid muutusi. Kui kõik objektid ruumis püsiksid üksteise suhtes paigal, siis poleks aega, kui mõõdet olemas.

[@raitlabotkin3820]

​@@noraisk Tõesti, väga mugav on defineerida ühte vektorit teise kaudu, kuid siin tekivad puht formaalloogilised probleemid. Kui ma hommikul väljun magamistoast ja panen kinni ukse, kas aeg jääb siis selles toas seisma?. Käisin oma esivanemate haual Otepää surnuaial-siin puhkavad inimesed 18.sajandist. Kas aeg seisab selles piirkonnas või ka hauas endas? Kas meie ümber eksisteerivad tühikud(aja mõistes). Kas aeg "voolab" nendes piirkondades ümber tühikute jättes alles "augud" nagu heas Hollandi juustus? Mis siis on nendes tühikutes-kas ruum ilma ajavektorita? Kui on ruum, siis peaks ka aeg olema Aristotelese järgi?! Mulle tundub siiski, et ettekanne (kuigi suurepärane) on kaldus maailma matemaatilise mudeli ja aineosakeste suunas. Mis on aeg jääb siiski vastuseta.

[@noraisk]

@@raitlabotkin3820 Aeg jääb "seisma" ainult siis, kui jäävad üksteise suhtes seisma kõik ruumis liikuvad objektid. Toas (ja majas, linnas, planeedil ja kogu universumis) asuvad aatomid seisma ei jää ja nende liikumist saab kirjeldada aja mõiste abil. Aeg ei "seisa" ka surnuaias, hauas ega üldse mitte kuskil, sest igal pool on liikuvad objektid ja protsessid, muutused. See niinimetatud ajavektor, aja "voolamine", aja "möödumine", "aeg ei peatu" jne on kõnekeelsed väljendid, mis lihtsustavad liikuvate objektide ja igasugu protsesside kirjeldamist. Reaalselt liiguvad (voolavad, tiirlevad, pöörlevad, hõljuvad või kuidas iganes seda liikumist nimetada) objektid, mitte aeg. Aeg ise ei voola kuhugi. Eraldi seisvana aega ei eksisteeri, sest aeg on sama, mis ruum, muutused ruumis. Kui Maa teeb ühe tiiru ümber päikese, siis öeldakse, et on möödunud üks aasta. Mõõdame kalendriga, ja seep see aeg ongi: mõõde, millega kirjeldada objektide liikumist, muutusi ruumis. Soojusenergiat saab mõõta termomeetriga, aga temperatuur ei ole mingi ise eraldiseisev asi, see on soojusenergia kokkuleppeline mõõtmistulemus. Sarnaselt sellele on ajavahemik mõõtmistulemus, termomeetri asemel on kalender ja kell.

[@raitlabotkin3820]

@@noraisk Ei, sellega, et aeg on ruum ja ruum on aeg, ei saa terve mõistusega inimene nõustuda. Jääb ainult küsida-milleks siis kahele erinevale asjale üks nimetaja? Ruumil on kindelad parameetrid aga ajal...? Tõesti, Einsteini „aegruumi“ mõiste viib me mõtte sellele, et aeg on ruumi neljas vektor. Arvan, et mõõtmetes, millistes Einstein ruumi ja sellega toimuvaid muutusi näeb on aja taandamine vektoriks sobivaks vahendiks, et selgitada ja matemaatiliselt tõestada tõestamatut. Aga aeg mulle? Mis on aeg minule, kui mittekosmilisele olendile? Vektorina puudub ajal minevik, mis minu jaoks on kindlalt tõestunud fakt, on olevi , puudub aga tulevik.Ruum ei saa omada samaaegselt mineviku ja tuleviku mõõtmeid! Kuuludes täielikult presentalistide hulka, arvan ma nii kui seda tegi oma teoses „The Unreality of Time" J. M. E. McTaggart - aeg on illusioon st sotsiaalne konstruktsioon. Universum(ruum) ja aeg eksisteerivad eraldi ning aega kasutatakse selleks, et mõõta mõõtmatut ruumi. Aeg on mõõteühik, mis on konstant ning millele toetub mõõtmatu ruumi interpretatsioon

[@noraisk]

​@@raitlabotkin3820 Aeg on tõepoolest mõttesünnitis ja sotsiaalne kontruktsioon, mis lihtsustab inimestele liikuvatest obkjektidest, protsessidest ja sündmustest rääkimist. "Ei, sellega, et aeg on ruum ja ruum on aeg, ei saa terve mõistusega inimene nõustuda. Jääb ainult küsida-milleks siis kahele erinevale asjale üks nimetaja?" Täpsustan: need niiöelda kaks erinevat asja on reaalselt üks asi - aegruum, aga kuna selles kõnealuses süsteemis - Universumis - toimuvad pidevalt muutused, siis nendest muutustest on lihtsam kõnelda aja mõistet niiöelda abiks kasutades. Aja mõiste on inimeste väljamõeldis, et kirjeldada muutusi. Võib ka öelda, et aega pole olemas, Universumis ei muutuks sellest tõenäoliselt midagi, aga inimestel oleks igasugu asjadest keerulisem kõnelda, kohtumisi kokku leppida jne. Ehk siis - ruum (kolmemõõtmeline vaakum, kus asetsevad aatomid jpt objektid) ja muutused ruumis (aeg). "Aga aeg mulle? Mis on aeg minule, kui mittekosmilisele olendile?" Siinkohal jääb arusaamatuks, kuidas inimene saab olla "mittekosmiline olend", kui me koosneme kosmoses tekkinud aatomitest ja elame planeedil, mis kihutab läbi sellesama kosmose. Selle tajumine on mõistagi igale organismile erinev, nagu ka Maurice Merleau-Ponty hästi sõnastas: "Maailm on see, mis me tajume".