Ime ihkas minijat, Vabarna Anne

Rockooper PEKO
Ime ihkas minijat
Sõnad: Vabarna Anne
Produktsioon: Kullamäe Productions
Peko pidi imest pikä hoolõ,
kand´ kangõ kõrra,
kutś kulla maamakõsõst,
hõigaś hellä imekesest:
"Ime- õks sa -kene, helläkene,
maama, meelimar´akõnõ,
istuq siiä, imekene,
linnu maama, leśo pääle,
sullõ ma anna armusõnna,
kull´a maama, kulla sõnna!
Mul om hallõ imekeist,
vana maama vaivakõist -
ime, olõt üli-sa-ütsindä,
kandja, katõla jalala,
pall´o sõudvaq sul üteq sõrmõq,
käändväq imel üteq käeq.
Sullõ taha anda abimiist,
sõrmil sõnakullõjat:
agu võta naase Natikõsõ,
kabõhisõ Kat´okõsõ?"
Sis õks ime naaraskõlli,
kallis maama kai pääle,
hüä olli memme meelekene,
kerge maama keelekene.
Ime sis ütel´: "Võtaq, poig,
kosiq naane, kull´a poig,
võtaq sa naane, kedä tahat,
kosiq naane, kost tahat!"
Ooˬks tuud Pekot, pikkä poissi,
paha-korgõt kosilaist,
timä imme helläkeist,
Peko maamat, mar´akõist -
inne lää-s õdago magama,
panõ-s pääd pähütsehe,
pallõl kui pall´o jumalat,
kulla höste kumardõlli:
"Mullõ näütäq, Maarja, maatõh,
jummal, höste juhatõllõq,
kost mul poig naase nait,
kost ostaq ubasuu!
Ooˬks Essu, mi ese,
Pühä Maarja, mi maama,
kas võttaq mul säält, kossiq kost?
Tälle om tuhat tulõjat,
mitusada saldjat."
Ime heidäś õdago magama,
pand´ pää pad´a pääle.
Ime ütel´ umalõ üläle,
kasalõ kadsatõlli:
"Kuulõˬks, mu ülä ülihüä,
mino kallis kaasakõnõ!
Pekot-poiga, pilliruugo,
kallist poissi, kangõt miist -
Peko kõnõl´ mullõ pikä jutu,
hani jutto halõhõt:
ti olõt küll kats katõkeske,
Peko kõva kõrralinõ,
tiit küll kats katsa võrra,
Peko mitmõ mehe võrra,
ime, olõt üli-sa-ütsindä,
kandja katõla jalala -
memmel tahaˬks ma võtta minijat,
taadõ taaritegijät."
Ese sis imele ütel´,
tätä maamalõ manidsi:
"Maˬks ka sukugi keelä-i,
keelä-i ütte kibõnat!
Kost jovva otsiq usulisõ,
veerätädä viielise?
Peko om meil pehme viiega,
kõval usk kõrralinõ."