Jüri Uluots - kas baasideaja naiivseim poliitik?
Рет қаралды 4,357
3 ай бұрынVaatleme Eesti ajaloo üht traagilist peatükki - baaside aega - keskendudes tolleagse peaministri Jüri Uluotsa isikule. Uluotsa poliitiline tegevus ja sõnavõtud baaside aja ärevas õhustikus.
28.09.1939 surus stalinistlik Nõukogude Liit Eesti vabariigile peale nn baaside lepingu, mille alusel tulid Eestisse nõukogude sõjaväebaasid. See periood lõppes juunis 1940, mil Nõukogude Liit okupeeris Eesti. Kogu baaside aja rahustasid Eesti riigijuhid (sh Uluots) avalikkust ja lootsid et Nõukogude Liit ei sekku Eesti siseasjadesse.
Jüri Uluots oli tunnustatud õigus- ja riigitegelane. Just Uluots peaministrina presidendi ülesannetes nimetas 1944 septembris ametisse Otto Tiefi valitsuse. See samm tagas Eesti vabariigi õigusliku järjepidevuse.
Vastakaid hinnanguid on põhjustanud Uluotsa 07.02.1944 üleskutse toetada Eesti meeste mobilisatsiooni Saksa armeesse.
Liituge kanaliga, et saada juurdepääs hüvedele:
/ @meieajalood
Muud variandid meie kanali toetamiseks:
www.buymeacoffee.com/meieajalood
/ meieajalood
Aitüma! 💪
Kontakt:
meieajalood[ät]gmail.com
#ajalugu #meieajalood #eesti #estonia #eestiyoutuber
@tarvovaina2140 3 ай бұрын
Tasub tähele panna, et Uluotsa kutse peale kogunes 1944 aastal Eestimaa kaitsele lisaks juba sõjategevuses osalenud u.50 000-le eestlasele veel 45 000 meest. Ja seda ikka "Pätsi autoritaarrežiimi" taastamise nimel. Peab nentima, et Saksa Wehrmacht tagas eestlastele kordades tõhusama relvastuse ja liitlasväeosad kui oli 1939 EW sõjaväel.
@tarvovaina2140 3 ай бұрын
Nõukogude baaside asukohad Eestis olid täpselt teada, ka Eesti maakaardid olid Soome kindralstaabil olemas, miks Soome lennuvägi neid ei pommitanud, on siiani ebaselge.
@5SunWolf9 3 ай бұрын
Suure tõenäosusega kahel põhjusel. Eelkõige selle pärast, et Soomel ei olnud selleks operatsiooniks õiget lennuväge. Teiseks nad ei soovinud lisatüli EW juhtkonnaga, pommid oleks langenud nii või teisiti Eesti territooriumile.
@tarvovaina2140 3 ай бұрын
Märgusõna on Bristol Blenheim Neid oli Soomel sõja alguses 17 TK. Sõja ajal saadi Inglismaalt veel 24 tk. 1938 saadi ka litsents nende tootmiseks Soomes. Küsimusele selle pommitamise loa kohta võib aimata, et miks prof. Lauri Kettunen 1940 Eestis käis. Selle käigu kohta on lähemaid andmeid Heino Arumäe raamatus "Eesti ja Soome. Sõjast sõjani". Muid luure- andmeid nõukogude vägede kohta edastati Soome Armeele Eestist veealuse sidekaabli kaudu. Täpsuse mõttes võiks ä lisada, et nõuk baasiväed oma 25 000 sõduri, paarisaja tanki ja ms. tehnikaga Soomet ei seganud, küll aga lennuväljad, mida Punaarmee ise rajas ja alates detsembri keskpaigast Soome vastu kasutusele võttis. (Toomas Türk' uurimus) Ja see asjaolu andis tegelikkuses Soome väejuhatusele piisavalt aega ette näha võimalikku ohtu Eesti territooriumilt. Sh.ka planeerida nende lennuväljade kahjustamist.
@tarvovaina2140 3 ай бұрын
KZbin - Reporter: Esmakordselt mälestati Jüri Uluotsa ja Eesti kaitselahingute algust (7. veebruar 2021)
@tarvovaina2140 3 ай бұрын
Saate tegijad võiks järgmisena võtta analüüsiks opositsioonijuhi Jaan Tõnissoni arvamused ja ütlemised nn. baaside lepingu kohta.
@MEIEAJALOOD 3 ай бұрын
Väärt pakkumine. Paneme märkmikusse kirja.
@Youantux 3 ай бұрын
Aitäh, jätkata!
@MEIEAJALOOD 3 ай бұрын
Aga palun. Jätkame! 💪
@isanelehm4939 3 ай бұрын
Vabadussõda näitas ju, millised on venelased ja bolševism, aga ikka poliitika Venemaa suhtes tuli selline nagu oli. Arvan, et tolle aja tipp-poliitikute naiivsus tulenes mugavusest ja korruptsioonist.
@isanelehm4939 3 ай бұрын
Lisaksin arguse kah, selline poliitiline argus nagu praegu Lääne-Euroopas.
@GuidoStahl 2 ай бұрын
Kaia Kallase tegevus hakkab rohkem ja rohkem Uluotsa tegevusega sarnanema.
@rapaern2716 16 күн бұрын
Kas sa palun selgitaksid, et kuidas täpsemalt?
@GuidoStahl 16 күн бұрын
@@rapaern2716Mine KGB KAPOsse ja hala seal.