Rännumees Käib omaenda mõtetes ja kindlaks mõeldud radu ta sammud käivad aja teel ja pilk on kulunud Jah sedamoodi seiklejaid on olnud aastasadu kes huntidega koos on ulunud Ta mõõdab aega sammudes, kus päev on tunnistaja öö vaikne maru saanud tema tummaks kaaslaseks Kaks jalga maas ja samas aja-meres unistaja kus iga lõpp on uue alguseks Rännumees Nii lihtsalt oma vabadust ei kingi Rännumees Tema teab vaid kas ta ajast taga on või ees Tuhandeid neid radu rännumees on käinud igavikust tulevikku kulgeb tema tee Mõni hetk on kordumatu, mõnda elus näinud Igas meist on teda, tähtis see Rännumees Nii lihtsalt oma vabadust ei kingi Rännumees Tema teab vaid kas ta ajast taga on või ees Rännumees Nii lihtsalt oma vabadust ei kingi Rännumees Tema teab vaid kas ta ajast taga on või ees See mis tuleb, see mis on ja see mis ammu olnud omandavad mingil hektel hingelähedust Unistuste maale tee me jaoks ei ole tolmund tuleb ainult üles leida see Rännumees Nii lihtsalt oma vabadust ei kingi Rännumees Tema teab vaid kas ta ajast taga on või ees Päikseloojang pärlendab ta silmis Rännumees Mure kaob kui meenub rännumees mure kaob kui meenub rännumees