"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga!!

Рет қаралды 14,457

Күн бұрын

Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel - see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle!
Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi.
JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas - käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant.
Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale.
Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda.
On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg - Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala.
ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa!
OK - nüüd kala mõõtude juurde.Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm!
Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata)
Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu.
Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen.
Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus - 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka.
NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile!
Minu tabatud mõõdukad olid:
51 cm 1,100 kg
70cm ja 4,170kg
51 cm 1,200 kg
55 cm 1,510 kg
50 cm 1,330 kg
#ixa_fishing