Рет қаралды 6,795
Iha ne hau nia oproso mekanismu oinsa hala’o negosiu hosi Zero to’o hetan sucessu maibe hau atu hateten ba belum sira tenki Servisu Maka’as, Servisu Matenek, Servisu Ho Laran
Negosio ne’e Investimento “INVESTMENT’ iha pergustas ida What Is The Investment (An economic resource application activity, directly or indirectly. With hope in the future, the investor will obtain income from the results of this investment). Investimentu hanesan atividade aplikasaun rekursus Ekonomiku, Direta no indiretamente. Ho ita nia esperansa katak tempo tuir mai investor sei hetan rendimentu hosi reszultado Investimentu ne’e rasik.
Etapa Primeiro Conceito Negosiu
Konceito Negosio ne’e mak Planeamentu Antes molok hahu negocio nebe akomula hosi ideia konkretas nebe iha komponente principal ho forma estratejia central ida, rekursus estratejiku, rede de Valores no Intermediaru Klientes. Iha konceitu negosio ne’e Parece que ita sempre hanoin Saida mak hau atu faan?, Comercio ne’e mak saida? Tipo negosio Oinsa. Iha ka lae maneira nebe simples atu hau bele uza hodi hala’o hau nia negosio ne’e. ezatamente que iha maneira barak ba imi atu uza hodi hahu imi nia negosio tuir hau nia kuinesementu estudu deit iha maneira simpres rua ida mak NECESIDADE MERKADORIA no FAKTOR KELANGKAAN (Scarcity Factor) ita rona liafuan rua ne hanesan trivial (sepeleh) los ema barak la hanoin atu uza konseitu rua ne’e wainhira atu hahu sira nia negosio. Maibe negosio barak sucesu tamba prienche kriteria simples rua ne’e. primeira parte iha NECESIDADE MERKADORIA dala ruma buat nebe ita halo ne’e Laiha valor Qualifikadu, laiha ema nebe presiza no la Relevante Ho Kondisaun Ohin Loron. Iha parte segundu Scarcity (kelangkaan).
Maibe Dala barak ita timor ne’e nia kostumadu aat ida mak ne’e. buat nebe ema barak faan ona no produtu ne’e barak tebes ita loke negosio kontinua faan nafatin produtu refere. Hallo nusa la muda tiha ita nia konceitu merkadoria. Molok atu hahu negosio presiza halo uluk peskija hodi hatene situasaun reel merkadoria ohin loron ne’e oinsa. Nune’e la prezudika ita iha movimentu komercial ne’e. Belun sira faan produtu tuir Brand nebe relevante ho tempo ohin loron. Imi Koko took Observa iha ona ka lae investor ka negosioante barak mak investe ka faan produtu hirak ne’e karik seidauk iha ka sei menus ida ne’e hanesan oportunidade boot ida mai ita atu ita nia negosio ne’e avansa no sucesu lalais. Ho nia termo hanesan ne A Rare and Valuable Product or Services
Rare: ne’e nia sentidu katak Etapa, ka sei menus fornecedor no
Valuable: ne’e nia sentidu katak valor ka ema barak presiza
Atu hetan produtu nebe Rare no Valuable ne’e dificil uituan mai ita. Ema barak mak gagal atu hetan formula rua ne’e. negosio barak nebe foin hahu hasoru mos kegagalan ida ne’e tamba sira la hatene atu identifika formula rua ne’e iha nebe.
Iha ne’e mos hau atu hateten ba belum sira katak tempo ohin loron ne’e tempo nebe avansadu tebes neduni belun sira nebe hakarak hala’o atividade negosio presiza Servisu Maka’as, Servisu Matenek no Servisu ho Laran. Hau fiar katak hosi palavra tolu ne’e sai hanesan baromero ba Imi nia Sucesu.
Iha primeira ita prenche ona rekejitus sira tamba Imi iha Ona konseitu negosio, produtu nebe atu faan Imi identifikadu ona no Imi hatene Ona katak profutu refere fornesedor sei menus. Okay Lest Gooooo
Konseitu negosio forma ona
Produtu Faan Identifikadu
Fornesedor sei menus
Etapa tuir mai presiza ita atu hatene uluk se mak atu sai ita nia Tarjeitu Konsumidor
Etapa Segundo Tarjeitu Konsumidor
Mais ou mennus se los mak atu sosa ita nia produtu refere?
Produtu refere ba konsumidor Feto ka Mane
Ba labarik ka ema boot
Mais ou menus klase ekonomiku ne’e oinsa, hosi klase medio ba leten ka hosi klase media mai kraik
Iha situasaun saida mak ema atu sosa ita nia produtu. Keta ita nia produtu ne’e ema sosa iha tempo importante deit ka ema sosa lor-loron. Hmmmm atu hatene ita nia konsumidor ne’e etapa ida ne’e importante tebes sai hanesan fundasaun Branding mai ita. Produtu nebe ita faan tenki koresponde satisfasaun konsumidor sira nian. Nune ita bele iha loyalidade konsumidor nia. Wainhira ita responde tarjeitu konsumidor nian ita la presiza rekomenda atu ema mai sosa ita nia produtu, maibe ita nia konsumidor sira mak sei rekomenda ba ema seluk atu mai sosa ita nia produtu.