Rain Epler tuumajaamast: Pooldame tervemõistuslikku energiapoliitikat

Riigikogu liige Rain Epler võttis parlamendis EKRE fraktsiooni nimel sõna tuumaenergiale üleminekul ning ütles, et ta võtab sõna tegelikult kõikide nende riigikogulaste eest, kes pooldavad tervemõistuslikku energiapoliitikat, seega toetab.
Rain Epler: „Ma tean, kui kirglikult kolleeg Mario Kadastik tuumajaamu pooldab, arvan, et olukorras, kus selle otsuse vastuvõtmisel ei ole koalitsioonis kokkulepet ja mulle näib, et isegi valdavalt pooldaval seisukohal olevates erakondades on hääletus vabaks jäetud, oleks olnud vaja palju veenvamat etteastet, aga veelgi olulisemana, veel paremat toimetulekut küsimuste-vastuste voorus. See oleks kahtlejad ehk pooldama kallutanud. Nüüd võis minna vastupidi, mina loodan, et ei läinud.
Kolleeg Jaak Aab tõi esile, et riigikogu otsus ei ole valitsusele siduv. Tuleb nõustuda, tõepoolest, otsuse täitmine ei ole kohustuslik. Me ju nägime selleski koosseisus, kus koalitsiooni häälte toel võeti vastu otsus, et valitsus asuks tegevusse, et parandada poliitilist kultuuri. Loomulikult midagi tehtud ei ole. Aga teisipidi, riigikogu otsus on siiski võimalus. Siduvat kohustust ei ole, võimalus tegutsema asuda on, ilma et mõni koalitsiooni poolt saaks seda blokeerida.
Kolleeg Urmas Reinsalu juba adresseeris seda teemat. Sotsid ütlevad, et peab olema lubadus, et riik mingil moel tuumajaama arendust ei toeta. Aga ise täiesti tuima näoga survestavad koalitsioonipartnereid miljardeid sõna otseses mõttes tuulde loopima. Mis see tuuleparkide subsideerimine muud on? Minu arvates siin mingi au- ja häbitunne võiks ikkagi olla, et vähemasti ise mitte tõsta vastuargumendina esile küsimusi lobigruppide tegevusest.
Sotsidest veel. Mure: kellelegi läheb kasum, meile jääb saaste. Taas tõmmake paralleel meretuuleparkidega. Täna Skandinaaviast juba kostub murenoote selles osas, et omanikud on hakanud nihkuma Luksemburgi ja mujale. Noh, eks omanikud näevad ette, seal on need pargid varem püsti pandud, et kui paarkümmend aastat mööda saab, siis on postid meres, meil on hunnik betooni, vaske ja muid materjale, meie peame sellega tegelema. Nii et jällegi, selles mõttes asjasse mittepuutuv paralleel. Sõltumata sellest, millest sa seda energiat teed, erinevad küsimused vajavad ikkagi vastuseid.
Omandiküsimus. Siin jäi vastaja veidi hätta ja oli ekslev. Ma omalt poolt ütleks, et siin võib-olla jaama suurusest ja otstarbest lähtuvalt võiks tõesti selles otsuses, ja muudatusettepanekuid on veel võimalik teha, seda käsitleda. Kui me räägime jaamast, mis on, ütleme, Eesti elektritootmise keskne jaam, suur jaam, koosnegu ta kas või moodulitest, siis mina olen ka seisukohal, et seal võiks riik olla enamusosanik. Aga kui me räägime sellest, et mõni linn tahab katlamaja tuumaküttele viia või mõni ettevõtja tahab oma tegevuse tarbeks väikest tuumajaama rajada, seal ei ole riigi osalus ilmtingimata vajalik. Nii et see Soome näide, kus mingist võimsusest alates see piir teha - võiksime kaaluda.
Veidi asja sisulisest poolest ka. Ikkagi see energeetiline tasuvus. Mitu ühikut energiat pead sa kulutama, et saada enda jaoks kasulikku energiat? Tuumajaama puhul räägitakse vahemikust, paned ühe ühiku sisse, vastu saad 70-100. Teadlased nagu ikka otsivad vastuseid, mitte ei tea neid tõsikindlalt, aga suurusjärgu see annab. Tuule puhul me räägime:ühe paned, 10-12 saad, päikse puhul ühe paned ja ühe saad vastu, võib-olla saad 2. Nii et ainuüksi see, sõltumata kogu administratiivsest ja ma ütleks täna, nii Euroopas kui Eestis valesti üles ehitatud raamistikust, kus on erinevad tasud või erinevad toetused, mis seda moonutavad, see energeetiline tasuvus tegelikult pikas jooksus on kõige olulisem küsimus. Kui me tahame ühiskonnana püsida sellisel heaolutasemel, siis meil on vaja kvaliteetset energiat.
Jõuan selle juurest selle unistuseni energiaintensiivsest tööstusest, millest räägivad meile hästi palju need, kes tahavad tuule‑ ja päikeseenergiat edendada. No siia ei tule ilmastikust sõltuva energiatootmise vastu, ükskõik kui palju me seda ehitame, siia ei tule energiaintensiivset tööstust. Ja kui siis sellele vastuseks öeldakse, aga salvestus aitab meid hädast välja, siis see on soovmõtlemine.
Täna tegelikult tehnoloogiat olemas ei ole, mille abil tööstuslikus mahus salvestust kättesaadava hinnaga võiks ehitada. Nii et tõepoolest, mäest alla suurde reservuaari voolav vesi on kahtlemata hea salvesti. Aga seda juhul, kui sul geograafia seda toetab, et sul on olemas see mägi ja see org. Ise nende mägede ja orgude ehitamine ei ole mõistlik idee energeetilises mõttes ega ka keskkonnakaitselises vaates."
Rain Epleri kõne on täismahus kuulatav videos!

[@AaduBirnbaum]

𝗣𝗮𝗹𝘂𝗻 𝗞𝗜𝗡𝗗𝗟𝗔𝗦𝗧𝗜 𝗧𝗘𝗟𝗟𝗜 𝘀𝗲𝗲 𝘂𝘂𝘀 𝗸𝗮𝗻𝗮𝗹 𝗷𝗮 𝗽𝗮𝗻𝗲 𝗶𝗴𝗮 𝘃𝗶𝗱𝗲𝗼 𝗮𝗹𝗹𝗮 𝗟𝗜𝗞𝗘, 𝗝𝗔𝗚𝗔 𝘀𝗲𝗱𝗮 𝘃𝗶𝗱𝗲𝗼𝘁 - 𝗻𝗶𝗶 𝗷𝗼̃𝘂𝗮𝗯 𝗸𝗮 𝘀𝗲𝗲 𝘂𝘂𝘀 𝗸𝗮𝗻𝗮𝗹 𝘃𝗼̃𝗶𝗺𝗮𝗹𝗶𝗸𝘂𝗹𝘁 𝗿𝗼𝗵𝗸𝗲𝗺𝗮𝘁𝗲 𝗶𝗻𝗶𝗺𝗲𝘀𝘁𝗲𝗻𝗶 Tule liitu ka Telegrami kanaliga: t.me/Poliitikafoorum

[@UloAps]

See, et on vaja kaasajastada energia tootmist, on täiesti mõistetav. Miks mitte arendada põlevkivi kasutamist, meil on ju unikaalsed teadmised olemas. Kaugemasse tulevikku vaadates tuleb kindlasti vaadata võimalusi tuumaenergia ja vesiniku baasil toodetava energia tootmiseks. Kuni me aga sinna uude energia ajastusse jõuame peaksime kasutama ikka oma põlevkivi. Kuna päikese- ja tuuleenergia süsteemide väljaehitamine on hirm kaskkonnavaenulik, siis nendest peaks üldjuhul loobuma. Võib ju öelda, et ka põlevkivi kasutamine on keskkonnavaenulik, kuid peab arvestama, et need kahjud on juba põhiliselt tehtud, pole vaja uusi täiendavaid kahjusid planeerida ja tekitada.