Shadow by Meelis Lao - Kas raha devalveerub täielikult? (Adrian Bachmann) OSA 1/2

[@ralf151000]

Siinkohal ootaks saadet Hannes Veskimäega,see oleks tõeline hitt. Head asja teed,jätka sellega.

[@k.a.m.o.]

Väga hea formaat - lihtsas vormis olulisest. Senised teemavalikud on olnud aktuaalsed ja mõtteainest andvad. Ootan huviga järgmist episoodi. Paar üldisemat soovitust/mõtet: - Videote pealkirjad Sinu kanalil võiksid olla läbivalt ühtses stiilis - Reklaamidena kasutatavad lühiklipid võiksid olla kanali üldvaatest peidetud

[@intsu-onu]

Probleemi ju ei eksisteeri. Kui me vaatame seda 240 triljonit kohustusi ja annuaalselt cirka üle 140 triljoni reaalseid vahendeid majanduse tootlikkusest, plus tähtajalised hoiused sada triljonit, siis ju kohustuste katteks vahendid on olemas, 240 passiva ehk kohustuste poolel ja 240 aktiva, ehk vahendite poolel, asi on balansis. Seda näitab ka argipäev, et ega laenude väljastamisel on ikkagi kontroll peal ja saadakse kogu laenuraha tagasi. On selleks tagatised, käendajad, kui väikelaenu puhul jääb maksmata siis täiturid peale ja kontode arestimisega saadakse see raha tagasi, ja juba tõenäoliselt on saadud osamaksetelt koos intressidega. Eks need sõjad ja praegusedki sõjalised konfliktid ju tulevad sellest, et üks pool, rajoon, piirkond ei soovi maksta selle eest, mis ta kasutab. Nii oli see Ukraina Maidaani teema näiteks, hõõgus ja hõõgus see gaasi vahendamine ja kulmineerus lõpuks sõjalise konfliktina. Ma hakkasin kohe vaatama seda ajaloo asja, et okei, et on välja arenenud raha ja nii edasi, mingid protsessid, üks asi viis teiseni, aga kuidas see täpselt oli viis tuhat aastat tagasi, tõde on see, et keegi ei tea. Me siin midagi saame tuletada, aga tuletiseks see jääb. Panga värk jah, juutide teema. Juudi ja eestlase vahe ongi see, et eestlane rügab ja orjab ihu ja hingega ja ütleb uhkusega, et tema auto, tema ostetud maja, aga juut ütleb, et tal pole midagi, luksusauto praegu lihtsalt hoiab enda käes, et tädipoeg läks kauemaks ajaks reisile ja korter kesklinnas südalinnas samamoodi, pole tema oma, misiganes süzeed seal on, aga reaalset tööd ükski juut kunagi pole teinud. Sama käekiri, et puudu ja vähe, väide, et välja laenatud on rohkem kui tagasi saadud, aga tegelikkuses vastupidi asi. Tagasi juba on saadud ja saadakse veel, sest iga-aastaselt ju sada triljonit juurde tuleb majandusest, kõik see muidugi ei oma püsiväärtust, aga ma arvan, et viiendik kindlasti tuleb juurde rahalist väärtust omava kattena, kuid kohustused kokku ainult 240 triljonit ongi. See on nagu selline paralleelne protsess, et ühelt poolt me näeme, et raha väärtus kahaneb, kuid teiselt poolt, kaupa, kinnisvara ja infrat ju tuleb juurde tegelikult, see omab kõik reaalset lisandväärtust. Kaupa tuleb juurde, hind langeb ja tegelikkuses ju ongi hind langenud, ehitaja ei teenigi mingit palka enam, võrreldes kümnete aastate taguse ajaga.

[@wiljam12345]

Väga huvitav saade. Krüptovaluutadest meil ilmselt enam kellelgi pääsu pole ning mida kiiremini selle rongi peale astuda, seda lihtsam tulevikus on.

[@thisissparta9]

Meeldiv ning informatiivne vestlus. Ainuke asi, mis silma jääb, on kohati mitteühtlane ja mingil määral lihtne monteerimine.

[@drugsbunny12]

Pean tunnistama,et väga huvitav saade , hea töö Meelis ! Huviga ootan mis edasi :)

[@andreskuulberg6974]

Raha on tore,rahal on võim ,aga kui raha ei austa teeb ta sinust orja !

[@taunoerlenhein2598]

Kiidan taas. Jälle üks selline nö saade millel ei jõua järgmist osa ära oodata :) Respect!

[@MeelisYouTube]

Mis su videole mõte on.Ausalt sa teed nii vähemalt see oli küll mõtetu

[@ASDWEWE]

Kõva video, Meelis, pane aga edasi!

[@eeroheimonen1855]

Hea info, hea saade 👌

[@kristjanl.9573]

Enne video vaatamist panin kohustusliku like 😄

[@KohviKruus]

Lao Mell, teed õiget asja!

[@wtfhell32]

Kõik ilus ja hea, aga oleksid võinud inimesi harida ka krüptovaluutadest.

[@intsu-onu]

Noh, selline panga lobitöö. Mainiti küll suure karjumisega, et pank suurt intressi võtab. Aga see nagu vaikiti maha, et laenud on ju teenindavas staadiumis, kattevahendid kõik on olemas. Ja nagu inimesed oleksid süüdi, et teenust kasutavad, nagu pank oleks peksupoisi rollis või nagu mingi suure heategevusega tegeleks:). Klassika.

[@aiqman124]

👍

[@kr1nson]

Hea kuulamine !

[@elysiumfield7570]

Kui te rääkisite rahast ja krediidist ning võlgade kohesest tasumisest, siis ma ei kuulnud, et te oleks maininud varade väärtust, mida laenatud raha eest oleks soetatud. Kui ma võtan pangalt hüpoteeklaenu ja ostan selle eest korteri ja pank nõuaks mult koheselt laenatud raha tagasi, siis ilmselt mul ei ole seda raha kohe, aga see ei tähenda, et raha oleks kaduma läinud. Kui pank või mina müün selle korteri maha, siis ma saan selle raha tagasi ning saan ka võla tasutud. Seega kui ta arvutate, kui palju oleks terve maailm võimeline tervet võlga tagasi maksma, siis tuleks arvestada ka kogu maailma toodetud vara väärtust. Teine asi on võlgu võtmise ja selle eest tasutava intressi mõte. Rahal on ajaväärtus ning raha võimaldab tootlikkust.Näiteks, kui ma võtan varalise objekti A ostuks laenu X aastaks ja toodan selle varalise objekti abil tagasi võla tasumiseks vajamineva summa, siis kokkuvõttes võib selle X aja möödudes olla mul toodetud rohkem väärtust võrreldes sellega, kui ma kõigepealt üritan aja Y jooksul ise objekti A raha kokku saada, ning ülejäänud aja X - Y jooksul sellega kasumit teenida. Seega võlgu võtmine võimaldab tootlikkust varem alustada, ning seeläbi kokkuvõttes sama aja X möödudes rohkem toota (kuna võlgu võttes on tootev objekt A kauem inimese valduses olnud). Probleem tekib siis, kui laenatud raha ei rakendata otstarbekalt, või kui laenatud raha rakendamisel ebaõnnestutakse sellisel viisil, et soetatud vara kas hävineb või varale ei leita enam otstarvet. Orginisatoorsel või riiklikul tasemel, kui mõni suurem projekt ebaõnnestub, siis laenuks võetud raha ei taga ennast samuti. Siin ei oleks küsimus enam võlas endas, vaid raha või vara kaotamisega üldiselt olenemata sellest, kas see raha on laenatud või endal teenitud. Raha võla tagasimaksmiseks võib kaduda samal põhjusel kui näiteks "kasulik energia" siis, kui ma surun käsi tundide viisi vastu seina, kulutades energiat ning toitu, ilma et sellest tegevusest mingit kasu oleks. Või kui näiteks jätta auto niisama seistes tööle, et kütus (oluline ressurss) kuluks. Samamoodi võidakse raha lihtsalt põletada, vara hävitada või seisma jätta jne, et see vara ei täida enam selle soetamise eesmärki ning ei tooda enam selle vara soetamisel võetud laenu tagasimakse määra. Teine põhjus, miks laenu ei suudeta ära tasuda tuleneb sellest, et isegi, kui esialgne laen sai õigeaegselt tagasi makstudja ettevõtte selle tulemusel kasvas, võetakse harilikult uus ja suurem laen või suunatakse teenitud tulu uutesse ja suurtematesse ettevõtte arenguprojektidesse. Probleem on selles, et ettevõte ei saa lõputult areneda ning juba puhttõenäosuslikult tuleb paramatult mingi laenutsükli käigus hetk, kui ettevõte ebaõnnestub sellisel määral, mil tal ei ole võimalik enam võetud laenu õigeaegselt tagasi maksta. Siis jääbki õhku võlgasid, mille jaoks pole reaalset vara ega raha, kuna panused aina kasvasid ning ka tekkinud kahju on lõpuks suurem. Seega suured tagasi maksmata võlad ei teki maagiliselt kuskilt õhust, vaid pigem inimeste, ettevõtete või riikide ebaõnnestunud tegevustest või projektidest, millest antud kahju ning maksevõimetus tekib. Kui võetud laenu eest soetatud vara või ressurss täidaks oma eesmärki, mille kohaselt ta peaks tootma tagasi nii laenatud raha + intressi ning loob lisandväärtust, siis võlga ei tekiks. Keegi ei sunni inimest laenu võtma. Kui inimene otsustab mingi intressiga laenu võtta, siis ta on vastutav selle võla tagasi maksmise eest, mistõttu peab ta olema teadlik oma maksevõimekusest ja võetud riskidest, mis selle võla tagasimaksmisel võivad tekkida.

[@kodanikesimene2912]

Föderaalreserv printib raha ja laenab välja selle % aga ainus osa mis ta prindib on antav laen mitte %, seega jääd sa võlgu raha mida ei printida. Mida pole olemas. Sina kui raha looja printid 100krooni, annad selle pangale ja küsid tagasi 110krooni aga seda 10krooni sa ju ei printinud. Ja pank küsib omakorda veel 120krooni tagasi. 30krooni tekkinud õhust maailma võlga. Parandage mind kui valesti aru sain.

[@marka9261]

@@kodanikesimene2912 nii ongi , intress on justkui õhust tekkiv rahanumber mida ei eksisteeri füüsiliselt.

[@gerrysulp3518]

M räägib selgelt, külaline segaselt ja raskestijälgitavalt. Ei pea tingimata üritama kiiresti rääkima.

[@maikrenpill7473]

see viimane lause kuulus rotchildile mitte rockafella goodfellale👍

[@pepevonkek7803]

Kaks totaalselt erinevat isiksust. No nonsense konkreetne Meelis ja alati diplomaatiline ja kergelt põiklev Adrian. Selle mulliga ei saa diplomaatiliselt tegeleda. Konkreetseid liigutusi ja lahendusi on vaja kohe. Iga saatega süveneb arusaam, et Meelisel on karjuv õiglusejanu....

[@ASDWEWE]

Ära seleta Margus, tao pihku

[@pepevonkek7803]

@@ASDWEWE miks demonstreerida rumalust ja labasust?

[@Maakoll]

sama jutt ammu olnud juba...

[@ErgoJoy]

on oluline vahe lipakal ja lipikul. Paberilipik ;)

[@TheTykk]

Kõik teavad ammu seda, 10a juba

[@j0rss]

kas sa tahad praegu öelda, et sa teadsid varasemalt 100% kõike seda, mida sulle siin saates praegu 26 minuti jooksul räägiti? vaevalt

[@TheTykk]

Jah, lademes on filme mis sellest räägivad ja ka Eestis inimesi kes on sellest rääkinud ja teavad seda.

[@myvumvuvumhurts2128]

sa oled nagu see vend, kes ütleb alati "aa ma olen seda filmi juba näinud, see nii vana film"

[@TheTykk]

@@myvumvuvumhurts2128 Sa oled nagu see vend, kes on eile sündinud või heal juhul 13 aastat tagasi.

[@dwideng]

Ka mina vaatasin aastal 2007 Zeigeisti ära. Midagi uut siin ei olnud. Peale seda olen majandusse kui teadusharusse suhtunud ükskõikselt - triviaalne, igav, ennast tsükliliselt kordav ja ilma tohutu arvu inimohvriteta on seda ka võimatu muuta. Sellest rääkimine on tarbetu ajakulu.