“Usk peab meis kõigis olema!” ütleb Johannese passioonil üles astuv sopran Elina Nechayeva.

Vaata, mida arvab üks tuntumaid klassikalisi hääli Eestis usust, Bachist ja eelseisvast kontserdist.
Palmipuudepüha kontserdil Kaarli kirikus esitatakse Bachi suurteost - Johannese passiooni
J. S. Bachi mastaapset, üle 200 laulja, soliste ja orkestrit ühendav Johannese passioon on geniaalse helilooja olulisim kirikumuusika suurvorm. Monumentaalne teos kõlab Kaarli kiriku võlvide all 24. märtsil kell 17. Johannese passiooni esitleb festival Klaaspärlimäng.
Kontserdil astuvad üles: Elina Nechayeva (sopran), Iris Oja (metsosopran), Anto Õnnis (Evangelist, tenor), Alvar Tiisler (bass), Collegium Musicale, Eesti Ühendatud Koraalikoor, Klaaspärlimäng Sinfonietta, Piret Aidulo (orel), Peeter Vähi (elektroonika), koormeister Endrik Üksvärav, dirigent Andres Mustonen.
Palmipuudepüha on kristliku kiriku üks suurimaid pühasid ning tähistab Jeesus Kristuse Jeruusalemma saabumist.
Bachi Johannese passiooni esitus Palmipuudepühal Tallinna Kaarli kirikus on kujunenud pikaaegseks traditsiooniks. Tänavu näeme vokaalsolistide reas särava tämbriga sopranit Elina Nechayevat ning teatud mõttes võime teose kulminatsiooniks lugeda teose lõpu eel orkestriga liituvat Peeter Vähit, kelle näppude all olev elektrooniline klahvpill täidab kirikuvõlvid sedavõrd võimsate orelikõladega, mida Kaarli kirikus enne kuuldud pole.
Kolm kõige mastaapsemat ja Õhtumaade muusikaloo olulisemat Johann Sebastian Bachi (1685-1750) liturgilise muusika suurvormi - Johannese passioon, Matteuse passioon ning Missa h-moll - on helilooja kirjutanud tema viimaseks jäänud, loominguliselt kõige silmapaistvamal ja produktiivsemal Leipzigi perioodil.
Johannese passioon on komponeeritud solistide ansamblile, neljahäälsele koorile, keelpillidele ja basso continuo’le ning flöötide ja oboede paaridele. Kõlapilti rikastavad lauto, viola d’amore ja viola da gamba.
Traditsiooniliselt esitati passiooni suure reede pärastlõunasel teenistusel. Johannese passiooni esiettekanne toimus helilooja juhatamisel 1724. aasta suurel reedel Leipzigi Nikolause kirikus.
Oma elu jooksul pöördus Bach korduvalt tagasi Johannese passiooni juurde, parandades ja täiendades originaali kolmel korral. See näitab, kuivõrd oluliseks pidas Bach ise seda teost oma loomingus. Tänapäeval esitatakse enim siiski algupärast, 1724. aasta versiooni.