Veatu otsus

Mäletan seda, kuis vaatasid mind,
pilk natuke häiris, samas meelitas.
Pehmemaks muutus jalge all pind,
sisehääl justkui viivu kõik unustas.
Tolles ehakumas sa avasid ukse
ning palusid lahkelt mind sisse.
Süda kui kurgus, jõulisem tukse,
nii astusin hetkega tundmatusse.
Sest ajast on möödunud aastaid,
too sissepääs oli su südame uks.
Meil olnud vaid tundmusi puhtaid,
mõelnud pole, et teist ma tahtnuks.
sõnad Annele Lilbok
(26.01.2025)