Rahvusarhiiv

Пікірлер

@margusluide8163 4 күн бұрын

Kadunud vanaisa rääkis selles mehes palju mulle ja mitte head.

@ИренаЛишик Ай бұрын

"ЛЕТО В ДЕРЕВНЕ" документальный.

@RaivoPuusepp-z5j Ай бұрын

Selle pätsi oleks pidanud ammu maha võtma!

@heikkiilves9109 Ай бұрын

Diktaator pani riigi hakkama.

@drdal 3 ай бұрын

Summer 1939. The last summer of freedom for Estonia until 1991.😢

@joukomaijala7422 3 ай бұрын

ELÄKÖÖN VAPAA VIRO!🇫🇮🇪🇪 Elagu vaba Eesti!🇪🇪🇫🇮

@joukomaijala7422 4 ай бұрын

Tartu, Eesti vaimne keskus, on mulle südameasi aastast 1977 olnud, millal käisin esimest korda, tollal ikestatud, Eestis Põhja-Soomest Oulust eesti keele harrastajatega.

@ГрафВладимирПалей-Гогенфельзен 5 ай бұрын

😢

@brianoidperson 6 ай бұрын

Hard times behind and hard times in future at that moment. They sure deserve their independence

@anzelafomtsenkova9321 6 ай бұрын

Только где она настоящая, не на лозунгах, независимость? Из под одного ярма, под другое...

@sinecura956 6 ай бұрын

В общем и целом, это просто уроды- те, кто подверг разрушению мой город в марте 1944-го. Будьте вы проклятя, варвары.

@matijuvanen3902 7 ай бұрын

Eriti peale jaani😁🍉

@matijuvanen3902 7 ай бұрын

Üks parimaid maailmas!

@KOLE-TÕDE 8 ай бұрын

16. juunil esitas NSV Liit Eestile ultimaatumi, nõudes täiendavate Nõukogude vägede sisselaskmist Eestisse ning valitsuse vahetust. Järgmisel päeval võttis Eesti nõudmised vastu. ja peale eda julges Pätsik inimeste ette astuda

@villiverro736 9 ай бұрын

Сердце кровью обливается Таллинн красивый город, плачу не хочу что бы это повторилось😢 не могу смотреть дальше чудавищьно

@algoralgor9008 9 ай бұрын

Спасибо. Вы разожгли воспоминания моих юношеских лет до слез. В то время я осваивал искуство пожарника.

@LauriKreen 10 ай бұрын

Miks tänapäeval ei saa filme digiteerida õigele kiirusele? Ma saan aru et analoogajastul oli probleem et 24 kaadrit sekundis kuid TVs mängiti neid 25 kaadrit sekundis. Tänapäeval saks ju näidata õigel kiirusel või kuvada ka igat kaadrit 2 korda...

@rahvusarhiiv2086 9 ай бұрын

Autentne kiirus on kindlasti üks olulisi aspekte, mida filmide digiteerimisel ja järeltöötlemisel silmas peame. Kaader-kaadri haaval digiteerimine seda võimaldabki. Salvestame kaadrid pildireana (TIFF failid), järeltöötluse käigus paneme pildireast kokku videofaili ja sellele määrame juba õige kaadrisageduse. Kiirus on üldjuhul filmilindi formaadile vastav standard, kuid tuleb arvestada, et võib ka standardist erineda (nt nukufilmid vm eritehnikad; kui läheb õnneks, siis on autor sel puhul info projitseerimiskiiruse erisuste kohta dokumenteerinud ja see on näiteks filmikarbil säilinud). Kahjuks sellised skannerid, mis salvestavad otse videofaili, on fikseeritud kiirusevalikuga ja nii on üsna levinud ka vale kiirusega failid. Nagu ka need, mis ongi olnud kunagi TV jaoks 25 k/sek filmilindilt ümber võetud või siis juba originaalis 25 k/sek filmitud.

@rihovaher 11 ай бұрын

Jah olid ajad !Praeguse ja mineviku Venema tähtsam ülesanne nr 1 on ,hoida vabad rahvad pant vangis ,purustada ,tappa ja hävitada kultuurne elu ja kodanikel toimiv tsiviil ühiskond,ei midagi enamat .

@LauriKreen 11 ай бұрын

Kuidas jõuavad väliseestlaste (iga 5. eestlane elab välismaal) arhiivid ja nn pärandmaterjalid Rahvusarhiivini Eestis?

@rahvusarhiiv2086 11 ай бұрын

Samal viisil nagu kodu-eestlaste arhiividki. Inimesed pöörduvad ise meie poole ja küsivad, kas Rahvusarhiivil oleks materjalide vastu huvi; ühingud, mis suletakse, samuti. Arhiiv teeb koostööd erinevate väliseesti ühenduste ja kogukondadega. Väga palju arhiivimaterjale hoitakse siiski ka asukohamaades - Kanadas, Austraalias, USA-s jne. Soovitame huvi korral vaadata uurijatundi väliseesti arhiividest: kzbin.info/www/bejne/iV67d3aKoLqkj5o

@vitalitimofejev6086 Жыл бұрын

😂👍

@joukomaijala7422 Жыл бұрын

Meie eestikeele läbinisti harrastajad Põhja-Soome linnas Oulus korraldasime 1986 eesotsas Oulu ülikooli ja ajalehe Kalevaga suure Marie Underi luuletõlgevõistluse Runon Silta-Luulesild, mil esimese auhinna pälvis meie rühma liige Aimo Rönkä. Huvitav lugu oli, ta kohtus Suure Eesti Poetessiga ta eluajal Rootsi haiglas ja sellest kohtumisest tehti lehte ka pilt. Luulesilla peol olid Soome ülikoolide e.keele lektoreid ja n.eesti kirjanikke, luuletajaid, nagu näiteks Andrus Ehin ja läände esimest korda lubatud Jaan Kaplinski. Ta kaugelt sugulane Liidi Mägi kohtus salajasti temaga ilma nõukakoputajate teadmata. Arvo ja Liidi Mägi elasid tollal meie juures. Arvo oli teatavasti soomepoiss. Elagu vennasrahvad! 🇫🇮🇪🇪🇫🇮🇪🇪🇫🇮

@joukomaijala7422 Жыл бұрын

Oi, niitä aikoja! Oh, aegu ammuseid!

@ValdurSarap Жыл бұрын

Mina.tahaksin Küll.sellist.Eestit!😢

@jackspedicy2711 Жыл бұрын

See on tähtis salvestus ja vaade minevikku. Aeg läheb ainult tulevikku, ja varsti on aasta 2024 50 aastat tagasi. Siis mis me täna filmime või teeme saavad tulevased inimesed vaadata ka 50 või 150 aasta pärast, nägu me vaatame seda 100 aastast filmi

@jackspedicy2711 Жыл бұрын

väga üllatav et juhtusin sellese videosse mis 5 kommentaari 8 aastasel videos just 3 tundi pärast selle postitust. Harultane juhus

@karl-martinoja6871 Жыл бұрын

Natuke nalja sai ikka😅😅😅😅

@iivopurgas3910 Жыл бұрын

Sama ju praegugi! Lärmavad ainult Riigi ja rahvareeturid !! Uuskommunistid!

@vahurtaru3513 Жыл бұрын

Niimoodi kuluks venkude artefaktiga teha nende krasnaja ploštšadil, paistab et nad ikka teenivad selle ära, riigiraadios ja riigi TeeVees pole kõssugi kuulda antud et venkud aktiveerisid mandritevahelise ülirelva ööpäev tagasi.

@joukomaijala7422 Жыл бұрын

Mida rohkem ma vaatan venelaste hävitus- ja raisatöid enne ja praegu, seda rohkem tõuseb viha nende vastu. 🇪🇪 Mitä enemmän katson venäläisten hävitys-ja raiskaustöitä, sitä enemmän nousee viha heitä kohtaan.🇫🇮

@wiatscheslawpolewkin2447 7 ай бұрын

Тере курат.Почему вы кураты?

@vahurtaru3513 7 ай бұрын

@@wiatscheslawpolewkin2447 Почему вы хуйлос? ,,, @wiatscheslawpolewkin2447 1 tunni eest Тере курат.Почему вы кураты?

@joukomaijala7422 Жыл бұрын

Eestlased paguluses võitlesid õige asja, kodumaa vabaduse eest! Ka mina kui soomlane võitlesin nendega ja võtsin osa nii ESTODEST nii Stokholmis 1980 kui ka Torontos 1984. Neid maailmafestivale ma mitte kunagi ei unusta! Elagu Eesti! 🇪🇪🇪🇪🇫🇮🇪🇪 PS. Meie suvilas Oulu lähistel on sini-must-valge aastast 1978 uhkelt lehvinud, momendilgi.

@ljudmillamaglova8006 Жыл бұрын

Всё у нас было...и если б не советская власть и война,как бы мы жили,какой бы была Эстония...

@ДмитрийМорозов-ж7з1ж Жыл бұрын

President of what? Unlegitimited president of Russian region - Estland region

@ylovaht2097 Жыл бұрын

Kavalpead panid Eestis leiutatid Boforss 4 torulise raudtee dresiinile ja ajasid pommitajad hirmuga minema pärast koormast vabanemist ei ole populaarne nii kui tuumauuringute arhiivi jaht

@marttihummal8678 Жыл бұрын

oh, olid ajad,olid majad....

@ЕвгенийШилин-д3э Жыл бұрын

История ходит по кругу... 😊

@herptek Жыл бұрын

In the bombing of Tallinn in the winter of 1944 the Soviets apparently killed a whole lot of their own held as prisoners of war by the Germans. Stalin doesn't waste time uselessly discriminating (like the rest of us evil fascists in the rest of the world) I guess.

@robertdelagardie9918 Жыл бұрын

Palju sellest tänaseks säilind on...ei tea.

@rahvusarhiiv2086 Жыл бұрын

Tere! Ootame AIS-i kohta käivaid küsimusi ja tagasisidet video kommentaaridesse.

@oldowleye3161 Жыл бұрын

the consequences of the contact with the "russian world" - destruction, poverty and death !...

@atuurmaa Жыл бұрын

Punaste raisakullide töö

@rahvusarhiiv2086 Жыл бұрын

Tere tulmast rahvusarhiivi märtsi uurijatundi! Palume edastada küsimused kommentaari.

@arvipoel7561 Жыл бұрын

Rewfth

@fomhillnull 2 жыл бұрын

Ну ладно

@Laerei 2 жыл бұрын

"Karujaht Pärnumaal" ("Bear hunt in Pärnumaa") is a political satire about a spat between baltic german politician Oscar Alexander Brackmann and an estonian journalist and a newspaper editor Jaan Karu (karu = bear) in the county of Pärnu in 1910s Estonia. Karu was using the local newspaper "Pärnu Postimees" to slander Brackmann in order to affect the election outcome where baltic germans were going against estonians. Notably, Brackmann was the mayor of Pärnu at the time. The movie, made by an estonian director Johannes Pääsuke, parodies the spat by making the baltic german nobles hunt a mystical bear in Pärnu county which turns into a farce. The card at 1:26 says: Terrible news! Telegram has brought a message today that there's a terribly big bear living in the forests of Pärnumaa that has made all of the local germans scared. We should immediately use any means necessary to displace this beast as soon as possible. 2:22 says: Hello!!!... Police?... yes... this is Frakmann speaking, immediately send me policemen, tools of war and a bear cage... but now... yes, right now, your highness 3:29 says: A horrible alarm is sound... 4:08 says: What's this? They are sounding the horn, let's go see what is going on over there 4:45 says: Come friend! Hurry... hurry... 5:34 says: Dear friends, as some of you have read from Pärnu Postimees there's a horrible bear that has spread a lot of fear and destruction in the neighbourhood. Friends, I am suggesting that we go immediately and destroy it... who's with me? 5:48 says: Hurray... all of us agree, til the last drop of blood... 7:19 says: Now friends, let's spread out to seek the bear nest, he who finds it shall alert the others. 8:59 says: Get ready! 9:34 says: Fire again... 10:04 says: In a weird way the fight was left unfinished!!! Who doesn't believe, go ask someone? 10:09 says: Leaving the battlefield 10:38 says: Telegram!!! "Country wide message"... as we have been told by a certain source the germans have completely failed in their bear hunt. Bear's nest is standing so strong that it seems to be impossible to destroy it!!! 11:18 says: Two politicians By looks of it of the politicians the one on the left is an estonian and the one on the right is a baltic german. Oscar Brackmann was the mayor of Pärnu 1879-1915 and for one year in 1918. After him it was all estonians. Most baltic germans left the country during WWI. Brackmann remained in Estonia til his death in 1927. Jaan Karu survived both world wars and died in 1957. The film's director alas died young in 1918. He was sleeping in a train in Belarus on the upper bunkbed when the train suddenly braked and Pääsuke fell out of his bed hitting his head against a table below. He was only 26 at the time.

@MrMihkelMets 2 жыл бұрын

Maha tiktatuur ,nüüdki.Maha kaja kallas .Tuleb maha kuri valitsus ..Rahvas tõuske üles Eesti rahvas peab ,püsima jääma kuri peab taganema