Uurijatund: Kodufilmide ajalugu ja säilitamine

Milliseid filme võib leida kodusest arhiivist? Seekordses uurijatunnis kõneleb Rahvusarhiivi filmiarhiivi asedirektor Kadi Sikka. Tunnis tutvustatakse Rahvusarhiivi filmiarhiivi harrastusfilmide kollektsiooni, räägitakse levinumatest kitsasfilmiformaatidest ning nende kogumisest, korrastamisest ja säilitamisest.
Slaidid: www.ra.ee/wp-c...

[@LauriKreen]

Miks tänapäeval ei saa filme digiteerida õigele kiirusele? Ma saan aru et analoogajastul oli probleem et 24 kaadrit sekundis kuid TVs mängiti neid 25 kaadrit sekundis. Tänapäeval saks ju näidata õigel kiirusel või kuvada ka igat kaadrit 2 korda...

[@rahvusarhiiv2086]

Autentne kiirus on kindlasti üks olulisi aspekte, mida filmide digiteerimisel ja järeltöötlemisel silmas peame. Kaader-kaadri haaval digiteerimine seda võimaldabki. Salvestame kaadrid pildireana (TIFF failid), järeltöötluse käigus paneme pildireast kokku videofaili ja sellele määrame juba õige kaadrisageduse. Kiirus on üldjuhul filmilindi formaadile vastav standard, kuid tuleb arvestada, et võib ka standardist erineda (nt nukufilmid vm eritehnikad; kui läheb õnneks, siis on autor sel puhul info projitseerimiskiiruse erisuste kohta dokumenteerinud ja see on näiteks filmikarbil säilinud). Kahjuks sellised skannerid, mis salvestavad otse videofaili, on fikseeritud kiirusevalikuga ja nii on üsna levinud ka vale kiirusega failid. Nagu ka need, mis ongi olnud kunagi TV jaoks 25 k/sek filmilindilt ümber võetud või siis juba originaalis 25 k/sek filmitud.