HARIDUSE KVALITEET. Grete Arro Taavet+Sten. Heateo Haridusfond. Erakapitali kaasamine Vabamu

KUIDAS KAASATA HARIDUSSE ERAKAPITALI
Praxisel valmis erafirma Taavet+Sten rahastuse toel uuring „Vaimse tervise ja hariduse valdkonna probleemid ning lahendused“ . Uuringut tutvustati 16. jaanuaril Vabamus. Keskse teemana arutati hariduse kvaliteedi parandamist erakapitali toel.
ARUTELU JÄRJEHOIDJAD (PEATÜKID)
Ühe järjehoidja juurest järgmise juurde liikumiseks vajutage Ctrl ja NOOL.
00:58 GRETE ARRO - TLÜ psühholoogia õppejõud
Eesti on PISA tipus, kuid Praxise küsitluses osalenud õpetajad peavad meie hariduse suurimaks probleemiks - kehva kvaliteeti. Miks? Õpetajad ei tea, kuidas aju õpib, pakub üheks põhjuseks Grete Arro. Näiteks arvatakse, et kinnistatakse teadmisi, kuid tegelikult kinnistamist ei toimu. Tehakse palju ebaolulist ja ebatõhusat tööd, millest laps midagi ei õpi. Tänane kool kahjustab lapsi. Arro märgib, et erasektor võiks aidata hoida õpetajaid kauem ülikoolis, neile õppimise aega juurde osta. Teiseks toob Arro välja, et ka ainedidaktika ei arvesta tihti sellega, kuidas aju tegelikult õpib. Näiteks videoloengud ei õpeta lapsele midagi. TLÜ-s avati hariduspsühholoogia keskus, loodetavasti hakkab see olukorda parandama, nendib Arro
14:45 ULLA KAMP - Tallinna Kesklinna Põhikooli direktor
Koolijuht saaks parandada hariduse kvaliteeti, kuid selleks peab tal olema visiooni ehk tahtmist midagi muuta, selgitab Ulla Kamp. Teiseks peab koolijuht oskama arvestada sellega, kas koolis valitsev õhkkond on muutusteks sobiv. Kolmandaks peab ta oskama orienteerida tohutus abiprogrammide massis, mida koolidele pakutakse, alates kiusamisvabast koolist kuni tervisliku toitumiseni. Koolijuht peab korraldama pikaajalisi ja väga sihikindlaid koolitusi, paaripäevased koolitused tuleb kriminaliseerida. Lisaks peab ta julgema katsetada ja ka läbi kukkuda.
25:14 KRISTINA SIIMAR - Tulevikufond Taavet+Sten
Kristi Siimar nendib, et süsteemi muutmine ja kvaliteedi tõstmine eeldab adekvaatseid andmeid ja head analüüsioskust, kuid tihti plaanitakse tegevusi tunnete ja arvamuste põhjal ning uuritakse, kes on süüdi. MTÜ Taavet+Sten sellepärast rahastaski Praxise uuringut, et tuleks selgemalt välja, missuguse hariduse valdkonna toetamisest oleks kõige rohkem kasu. Üks nendest valdkondadest on koolijuhtide haridus. Väikeses Eestis tuleks teha muutusi hariduses kiiremini kui suurtes riikides, arvab Siimar.
28:49 VABA ARUTELU
Õppe sisu ja aine mahtusid on vaja muuta vastavalt sellele, kuidas inimese aju õpib. Lasteaias sellega enam-vähem arvestatakse, kuid Montessoriga tuleks edasi minna.
Üliõpilastel peaks olema õppekavas rohkem hariduspsühholoogiat. Õpetajal peaks olema võimalus erinevate õpetamise viisidega katsetada ja eksperimenteerida. Tallinna ülikoolil võiks olla harjutuskool nagu Helsingi ülikoolil.
Soomes on hariduspsühholoogia Eestist kaugel ees, kuid PSA tulemused on nõrgemad - millega seda selgitada? Meie noored on PISA järgi loodusteadustes väga tugevad, aga ülikooli loodusteadusi õppima nad ei lähe. Kas see on hea tulemus?
Miks ei jäta koolijuhid koolis ebavajalikke asju tegemata? Nad saavad ülikoolis poole rohkem hariduspsühholoogiat kui õpetajad, seega peaks neil olema julgust kõrvale jätta asju, mis laste arengut ei toeta. Koolijuht peaks olema kooli kõige targem õpetaja.
Koolid on sageli iganenud juhtimisstruktuuriga. Väiksemates koolides pole personali- ega arendusjuhti, valdkonna spetsialiste jt. Kool vajab kaasavat ja jagatud juhtimist.
49:09 MARIS VAINRE (Praxis) ja ANNA-KAISA OIDERMAA (Peaasi.ee)
On loodud vaimset tervist väärtustava organisatsiooni märgis. Seda on juba taotlenud ka mõningad koolid. Õpetaja vaimset tervist kurnab kõige rohkem asendamatuse tunne - ta ei saa isegi ära surra, sest kes astuks tema asemele. Asendamatuse tunde ületamiseks on vaja mentorlust, tuutorlust, kovisiooni ja muid koostöö viise. Sotsiaalministeerium töötab välja vaimse tervise hoidmise juhendit ja koolid võiksid hakata sellest lähtuma.
Mis on Peaasja vaimse tervise vitamiinid? Uni, positiivsed emotsioonid, head suhted, materiaalne turvatunne. Kahjuks mõni noor õpetaja magab ainult neli-viis tundi.

[@peacecop]

Oskamatus arveid maksta on vast ülepaisutatud. Küll aga soovisin ma Tallinna Tehnikaülikoolis majandust õppides ning raha ja panganduse loenguid kuulates teada saada, kuidas kaubeldakse aktsiatega, ja ma ei saanudki seda teada. Raamatupidamise loengutes näidati küll, kuidas aktsiatehinguid kirjendada, ent mitte ükski õpetaja ei juhendanud, kuidas üldse aktsia osta, et seda ostu kirjendada saaks.

[@peacecop]

Toetan mõtet, et erasektor võiks õpilast hoida kauem ülikoolis. Praegu piisav finantstoetus õpetajaks õppimiseks puudub.