Molotov, kellest meile koolis ei räägita

Vjatšeslav Molotov (1890-1986) on kurikuulsa Molotovi-Ribbentropi pakti allakirjutajana mõjutanud oluliselt ka Eesti elu. 1939-1940 oli ta lähedalt seotud Eestiga sõlmitud baaside lepingu läbirääkimistega ning Eesti okupeerimise korraldamisega.
Kõikvõimalikke fakte ja episoode Nõukogude Liidu pikaaegse poliitikamehe Vjatšeslav Molotovi elust.
Molotov oli pikki aastaid NSV Liidu poliitilises hierarhias Jossif Stalini järel teisel kohal. Ta oli ametis Nõukogude valitsusjuhi ja välisministrina. Stalini elust teatakse üldiselt rohkem kui Molotovist.
Liituge kanaliga, et saada juurdepääs hüvedele:
/ @meieajalood
Muud variandid meie kanali toetamiseks:
www.buymeacoffee.com/meieajalood
/ meieajalood
Aitüma! 💪
Kontakt:
meieajalood[ät]gmail.com
#ajalugu #meieajalood #eesti #estonia #eestiyoutuber

[@hunt74]

Siim Kallas ei mäleta ka midagi. ;)

[@jaasvokk58]

Mainimata jäi see, et ka tänasel päeval on meil eestis ametlikult käibel Molotovi allkirjaga raha. Nimelt 2005 vermitud Austria 2-eurone, kus aversil on Austria riigilepingu kujutis. Seal ilutseb suurelt teiste kõrval sm Molotovi allkiri. "2 Euro Gedenkmünze "50 Jahre Staatsvertrag" 2005 aus Österreich"

[@MEIEAJALOOD]

Tänud täienduse eest. 🙂

[@tiitkirsipuu3766]

Oma aja kõige kurikuulsamad tegelased! Põhimõtteliselt tähendas see seda-Sirp ja Vasar ning kogu maailm olgu pasal?

[@heinarustav]

Molotovi-kokteilist, loomulikult ei räägita kooli keemia tunnis aga tänapäeval on ehitusmaterjalipoodides saadaval kaasaegseid põlevaid vedelikke nii et, kaasaegsel Molotovi-kokteilil on koostis muutunud võrreldes algus aegadel oleval kokteiliga.

[@user-lk2od9cu6n]

kui ma Eestis Olin,oli see juba 1990. aastatel, ma olin koos ühe suure isamaasõja veteraniga, tema nimi oli Ivo,Ma ei tea täpselt, kuidas, ta rääkis, et alates 1941. aastast kuni 1944. aastani oli partisaniliikumist Eestis tuhandeid inimesi, nad olid erinevas vanuses, läksid metsa,kiiza,Klooga,Tartu, puke jaamadesse, kõik need olid kohad, kus partidanid õõnestasid sakslaste

[@dinetski685]

Uuri Rebentropist

[@MEIEAJALOOD]

Ribbentropist on meil sarnane video plaanis luua tõesti. 🙂 - Operaator

[@dinetski685]

viide: rebentrop on Oldenburgi pere seast… jne…

[@notofficialhistory2461]

1930ndatel nimetati Nizhni Novgorodi autotehas Molotovi-nimeliseks ja tema suur portree pandi tehase peasaali üles. Alles hiljem sai linna nimeks Gorki ja autode marginimeks GAZ. Esimene täismetallkerega NAZ sõiduauto nimetati M1 ehk Molotovski Pervõi. Hiljem GAZ 51 veoautot nimetati ka Molotoviks.

[@MEIEAJALOOD]

Tänud põneva täienduse eest. - Operaator

[@svenotsmaa9880]

Kuidas nii? Tehas avati ju juba ammu enne Skrjabin-Molotovi "kuulsaks" saamist ja oli siiski kohe 1930.-ndate alguses Gaz. Kuulsat GAZ AA-d ehk GAZ "AI-AI"-d toodeti ju alates 1932. aastast. Vahepeal tegutses tehas tõesti ka "zavod imeni molotova" nime all, kuid hiljem vana GAZ siiski taastati, mitte ei loodud "alles".

[@svenotsmaa9880]

Gorki nime kandis Nižni-Novgorod aastatel 1932-1990, nii et juba Gorki eluajal.

[@marguskiis7711]

Kui panna ajaraam paika, siis Ford asutas tehase 1929, kui oli veel N-Novgorod, ehk siis tehas oli NNAZ, 1932 sai linn nimeks Gorki, 1935 nimetati tehas Zavod Imeni Molotova ehk ZIM ja seda nime kandis tehas lausa kuni 1957.

[@svenotsmaa9880]

@@marguskiis7711 Hästi. Aga selgitage, kust siis tuli automark GAZ (Gorkovski Avtozavod), juba 1932. aastal? GAZ AA tootmist alustati 1932.

[@vispel8515]

18:24 Kuidas need Molotovi toostid eesti keeles kõlaks? Ma ise vene keelt kahjuks ei oska, saan ainult aru, et ta tervitas Stalinit ja kommunismi.

[@MEIEAJALOOD]

Molotov öelnud pensionärina kolm toosti: esimene seltsimees Stalini auks, teine Polina, tema naise, auks ja kolmas toost kommunismile. Muide, Molotovilt päritud, et miks tõstate toosti Stalini auks kui ta peaaegu Teid hävitas ja Polina vangistas. Molotov vastanud: "Stalin oli erakordne inimene"

[@kohalikonu3053]

See loll käis 80nedatel veel "tööle" maailma asju ajamas.

[@peterhagen285]

Soovitan huvilistel minu kodulehel lugeda ka: Rahvasaadikute Nõukogu esimehe ja välisasjade rahvakomissari sm V. M. Molotovi kõne NSVL Ülemnõukogu istungil 31. oktoobril 1939. aastal.