Väga põnevad videod! Kõige parem koht kus Eesti ajaloo kohta õppida. 👍
@MEIEAJALOOD10 ай бұрын
Aitäh heade sõnade eest. Anname endast parima, et luua võimalikult kvaliteetset sisu. 🙃
@helbeojasoo153010 ай бұрын
Ajaloost tuleb õppida - suurriigid lepivad alati omavahel kokku. Nii ka praegu. Suurepärased videod, ajalugu on alati huvitav! Väga suur tänu! ❤
@MEIEAJALOOD10 ай бұрын
Aitäh Teile heade sõnade eest. 🙂
@hindrekjuhanson361410 ай бұрын
Taaskord suurepärane meeldetuletus Eesti ajaloost. Tänud! Kes minevikku ei mäleta elab tulevikuta! Juhan Liiv
@ortolitore152210 ай бұрын
Palun lisage oma videotele ingliskeelsed subtiitrid. Eestlased teavad üldjoontes seda kõike niigi, aga muu maailm vajab ikka veel harimist.
@MEIEAJALOOD10 ай бұрын
Kvaliteetse tõlke jaoks hetkel meil ressursid puuduvad.
@kadrimahla10 ай бұрын
Suur tänu taaskord väga päevakohase retke eest korduvate mustritega aegruumis! Vastutavad kõik, kes teadlikult ja sihilikult midagi olulist tegemata jätavad ja omakasupüüdlikel eesmärkidel jõhkrusega kaasa lähevad!
@tarvovaina214010 ай бұрын
12.oktoober 1939 saatis F.D.Roosevelt suursaadiku kaudu M.I.Kalininile läkituse kus oli kirjas soovitus:"...et Nõukogude Liit ei esitaks Soomele selliseid nõudmisi, mis oleksid vastuolus mõlema riigi sõbralike ja rahumeelsete suhete säilitamise ning Soome iseseisvuse põhimõtetega." 16 oktoober 1939 võttis Londonis vestluses NSV Liidu esindaja I. Maiskiga samas toonis Soome teema üles Suurbritannia välisminister lord Halifax. (Saatuseaastad 1939-1940. Koostanud Kaido Jaanson. Tallinn "Olion" 1990) P.S. Soome delegatsioon sarnaste nõudmiste suhtes viibis Moskvas esimest korda 9-16 oktoober. Kutse saadeti juba 5 oktoober. Seega - Soome kaitseks astusid mõjukad suurriigid välja, Balti riikide kaitseks mitte.
@tarvovaina214010 ай бұрын
Selle loengu täiendavaks taustaks soovituslik lisaks kuulata: Ago Raudsepp. Eesti ja Soome liitlasteotsingud sõdadevahelisel ajal. (KZbin)
@MEIEAJALOOD10 ай бұрын
Tänud jagamast.
@MeesNaguMuiste10 ай бұрын
Miks me arvame, et praegu midagi teisiti on?
@lennartjanes510210 ай бұрын
Praegu on sama. Siin Eestis lihtsalt üks teatud seltskond õhutab sõda, neil on minemajooksmiseks kõik valmis. Ise ajavad bisnessi Venemaaga. Kahepalgelised. Ja muudkui jutustavad, Eestis on sõda. Kus konkreetselt, millises osas Eestis?
@A-A_P9 ай бұрын
Raske on liitlasvägedel kaotusteta minema joosta - meie väed on nendega üsna kõrvuti. Pealegi, riigil ei ole sõjas kunagi vaja neid, kes põgenevad, head teed neil minna. Oluline on ka välja tuua, et nendesamade liitlaste pärast meil hetkel sõda ei ole ning liitlaste puudus oli tol ajal hea põhjendus, miks mitte vastu hakata (tänasest võimalusest ei osatud unistadagi)
@oktoober100010 ай бұрын
👍
@MEIEAJALOOD10 ай бұрын
👍
@theot124810 ай бұрын
Hea video taaskord. Mul ei olnud aimu, et lääne meelsus nii ükskõikne oli.
@antisoviet678610 ай бұрын
Oli ükskõikne siis, on ka nüüd. Nüüd veel eriti. 2010. teatas endine Kongressi enamuse vabariiklasest spiiker Newt Gingrich TV intervjueerijale, et mingi Leningradi eeslinna pärast ei hakka USA küll Venemaaga sõdima. Silmas peeti Tallinnat, laiemas mõistes Eestit. Reaalselt mõeldes saame ehk ise ka aru, et mitte keegi pole sõdimisest (v.a. idanaaber) vaimustunud ja otsuste elluviimine võtab aega. Selleks ajaks ei pruugi ainult Iskanderidest tambitud kodumaast palju järel olla.... Seega ei maksa endale luua ohtlikke illusioone, et NATO 5.artikkel on üks imettegev paber, millega võib Narva sillal vene tankide vastu vehkida. Kuni vanur-tšekist elab, siis varem või hiljem proovib ta artikli kehtivuse ikka ära, kuid ohver ei pruugi ilmtingimata Eesti olla. Leedu ja Läti, Rumeenia kõlbavad ju ka...pealegi, pehmotsev Lääs ju lausa pakub võimalust kandikul. Vene rakett vuhiseb mitmendat korda üle NATO territooriumi ja ei midagi. 1973. saatis Nixon Iisraelile kohe pärast rünnet suurte transpordilennukitega sõjavarustust, kuigi Riigisekretär Kissinger soovitas tal seda mitte teha. Üksikisiku osa ajaloos. Nixon tahtis jääda ajaloo õigele poolele ja andis korralduse! Ajalugu olekski teistsugune, kui 1973 Yom Kippuri ajal oleks pukis olnud mõni Jimmy Carter või Biden. Eesti poleks NLiidust vist lahti saanudki, kui Reagan poleks olnud veendunud antikommunist ja Thatcher samal ajal UK PM. Seadsid eesmärgi ja tegidki ära! Aga keegi Mauno Koivisto manitses eestlasi, et kas on ikka vaja siis kohe niimoodi radikaalselt Gorba paati kõigutada. Tal on ju niigi raske... 2024 on pole Reaganit aga Thatcherit kuskilt võtta, see-eest igasugu maunosid on lademes.
@antisoviet678610 ай бұрын
Muide, NLiitu ei loodud sugugi 1917 aastal, vaid 1922 aasta detsembri lõpul.
@MEIEAJALOOD10 ай бұрын
Videos sai mainitud, et Nõukogude riik loodi 1917. 🙂
@antisoviet678610 ай бұрын
@@MEIEAJALOOD Eksisin. Riik ja liit kõlavad lihtsalt sarnaselt.
@ennrekkor711310 ай бұрын
Ajalool on tava korduda, nii, et ootame liitlaste poolset uut reetmislainet.
@kaitses10 ай бұрын
Ja nüüd loodame nendele reeturitele kui Putin peaks Baltikumi ründama? Mis valemiga?
@A-A_P9 ай бұрын
Selle lihtsa valemiga, et nad ei jõua kõik ära joosta siit. Erinevalt tollest hetkest on hetkel ka mitmed rahvusvahelised lepped vmt. Paber muidugi kannatab kõike, kuid lääne ühiskonnas on raske neid täieliselt ignoreerida. Hetkel on lihtsalt palju keerulisem tahtmise korral taanduda, lisaks lõpetaks see koheselt USA mingigi mõjuvõimu Euroopas. NATO jõuna kaoks pea üleöö.
@hubertushubertus65448 ай бұрын
aga, mis nad siis tegid. meie 2 pölvkond mäletab veel usa lubadust päästvast "valgest laevast" !! . meid müüdi ja jääme müüdavaks eriti siis ,kui loodame suurte abile , libe tee täiega !!!!
@jurpik3510 ай бұрын
1:24 Zelenskõi ametilaual peaksid ka sellised kaktused olema 😂
@MEIEAJALOOD10 ай бұрын
Eksole. 🙃
@JoonaDanielTuhkanen10 ай бұрын
Eestissä on vastaus kyllä
@Wha1TheF0X6 ай бұрын
tänan, praegusel kahtlasel ajal on ülihea ..meenutada.. mis oli..et saada aru mis võiks tulevikus olla..!
@A-A_P9 ай бұрын
Põnev siin jälle lugeda. Küll aga erineb tollane olukord taaskord tänasest, kasvõi lihtsalt selle võrra, et meil on ametlikud liitlased, kes ka ei jõuaks kõik sõja korral ära joosta. Mõni saab ikka pihta ning see tõmbab tähelepanu. Meie turvalisust tagavad ka rahvusvahelised huvid, sest muud poliitilist mõju näiteks USA-l siinmail suurt ei ole ning Baltikumi kaitse metsa keeramine sõja ajal tähendaks NATO lõppu - ei saa seda enam keegi usaldada. Vene maine on nüüd oluliselt kesisem, mingist vennalikust võimust just rääkida ei saa. Meid kaitseb hetkel puhtalt Lääne hirm tagajärgede ees. Üks mõte aga veel, mida siin on juba tõstatet: Eesti (ega eestlased) ei olnud tol hetkel mingit kaitset väärtki. Niivõrd lühinägelik ja ideaalideleige seltskond teebki lolle otsuseid ja on lõpuks ise süüdi: 1933-35 toimunu ei olnud midagi, mille vastu rahvas ei saanuks seista, seda lihtsalt oma mugavusest ei tehtud. Niisamuti 1939. Diktaatoris on süüdi rahvas, kes tal laseb võimul olla, kui keegi seda üritab väita. Väike ebademokraatlik riik, kes ise enda huvide eest suurt ei seisa ning rahvas, kes oma ninast kaugemale ei näe ega oma mugavusest kaugemale ei mõtle, kui vaid teoorias või ideaalides ei ole just soodus algus mingilegi rahvusvahelisele edule. Ja hiljem, sõja-aastatel, kelle huvis olnuks kaitsta seda ebademokraatlikku ning lühinägelikku ühiskonda, kes ise enda eest ei võitle. Ukraina on täna veel pildis sellepärast ja ainult sellepärast, et ta otsustas kogu täiega vastu hakata. Oleks nemad samamoodi alla andnud, läheks elu edasi, kedagi ei huvitaks vähemalgi määral seal toimunu, kui vaid mõnd politoloogi ehk.
@MEIEAJALOOD9 ай бұрын
Tänud sisuka tagasiside eest.
@annikvere10 ай бұрын
Aitäh, väga huvitav kokkuvõte ja jõudu edaspidiseks. Võiks juurde lisada seda, et kuna NSVL oli juutide loodud moodustis ja USA oli vähemalt tol ajal veel oma olemuslelt judeokristlik, siis ei imesta, et asjade kulg selline oli. Ühise juutide vaenlase natsi Saksamaa hävitamise nimel tehti koostööd ja Balti väikerahvaste saatus ei olnud antud hetkel oluline (Eesti enda poliitika osutus ka kõikuvaks ja nõrgaks). Hiljem, kui juute laushävitamine enam ei ohustanud, algas vastasseis Lääne(kapitalism)-Ida(kommunism) uuesti külma sõja näol. Kas see oli reetmine? Nii ja naa. Juudi rahva saatus natsiriigi mistahes vahenditega hävitamisega oli hetkel kummagi suurjõu jaoks primaarne, kõik muu ebaoluline.
@raido27162 ай бұрын
Kui Ukraina loovutas tuumapommi siis oli ka ,et vajadusel lääne kaitseb Ukrainat ja lepingule isegi mu teada kirjutati alla . Aga nagu näha siis jh
@motti423810 ай бұрын
Aitäh palju , väga huvitavad, tervise suomest
@MEIEAJALOOD10 ай бұрын
Tervist ka Teile. 💪
@grimoire78516 ай бұрын
ja fk ja kogu ida eruoopa
@tiitsaul903610 ай бұрын
Eesti ei väärinud lääne abi tol ajal. Pätsi diktatuur viis Eesti riigi umb teele.
@A-A_P9 ай бұрын
*umbteele:) ja see on tegelikult õige suhtumine, lolle ja laisku ei hakata aitama. Ja see oli eestlaste ühine probleem, Päts pigemini tagajärg. Lühinägelikkus ja isepäisus on siinmail kroonilised haigused.