ÜKS LUGU: Urmas Vadi

Režissöör: Jaan Tootsen
Operaator: Erik Norkroos
MTÜ Ööülikool, Rühm Pluss Null 2011

[@MarekSoans]

nähtavasti saab raha seina seest :)

[@gabrielfuret4852]

Kui ma tulin Tallinnasse ülikooli, see oli kuskil viisteist-kuusteist aastat tagasi, siis ma polnud varem Tallinnas väga palju käinud. Mõned üksikud korrad. Ja sellist omaenese iseseisvat elu ma polnud ka elanud. Aga siis korraga, siin Tallinnas, ma hakkasin üürima Tartu maanteel ühetoalist korterit. Käisin ise poes ja ostsin kõike, mida poest ostetakse, sinki ja mune ja leiba ja šampooni jažiletiteri ja trammipileteid. Trammipileteid ma tegelikult ei ostnud. Kogu selle aja mu ema ja isa toetasid mind rahaliselt. Ja mu elu oli väga hea. Aga selle juures hakkas mind segama üks asi. Nimelt see, et kuna ma tahtsin olla selline tõeliselt vaba ja sõltumatu, siis ma tahtsin olla sõltumatu ka rahaliselt. Ja ma tahtsin, et see raha, mida ma kulutan, oleks mu enda teenitud. Ja sellest sai nagu selline kinnisidee: kust saada raha? Ja siis ma enda kirjutamistega vahepeal sain raha, vahepeal ei olnud raha, vahepeal jälle oli, nagu ikka, selline tudengielu. Ja siis mingi aja pärast me kolisime naisega tagasi Tartusse. Ja väga kummaline, et täiesti äkki, ühekorraga, oli see kinnisidee lihtsalt kadunud. Ja see tundus isegi veider, et mis raha, mis, kuidas, kus, mis. Ja praegu ma võin öelda, et mul ei ole rahaga mingit probleemi. Mul on raha. Aga niipea kui ma Tallinnasse tulen, tekib mul seesama väga konkreetne ja isegi paranoiline küsimus: kust saada raha?