Oliver Berg „Kitsas tee püünele. Kodumaine näitekirjandus 2019“

[@tartucityofliteraturekirja8561]

Kas eesti näitekirjanduses võiks olla rohkem janti?

[@oliverberg]

Janti on eesti näitekirjanduses rohkem kui küllalt. Pigem tahaks näha rohkem näidendeid, kus lugu ei keerle mingi jandi ümber.

[@oliverberg]

*Sophoklest : (

[@tartucityofliteraturekirja8561]

Kuidas on Sinu hinnangul Kai Aareleiul oma romaani “Linnade põletamine” dramatiseerimine õnnestunud? Kui tavapärane see on, et autor ise teeb oma teosest dramatiseeringu?

[@oliverberg]

Ise dramatiseerimine pole tingimata tavaline - sageli kõrvalpilk mõjub hästi, kuna autoril endal oma tekstiga suhe, kus teemadest-stseenidest-tegelastest on raske lahti lasta (ja kärpimine on üks põhivõtteid). Selles mõttes on Aareleiu dramatiseering ka haruldane, et autor ise seda tegi (ja autor pole teatriga nii lähedane), kuid lõpptulemus on justkui midagi uut ja iseseisvat. Ehk tegu on õnnestunud dramatiseeringuga.

[@levtram]

Üleskutse kirjanikele näidendeid kirjutada on hea, aga kas teater ikka nii väga ootab neid kirjanduslikult "valmis" näidendeid? Postdramaatiline teater nagu kestaks ja näitekirjanikud tulevad ka teatri poolelt.

[@oliverberg]

See on kahtlemata osa probleemist, et teatrid on üsna kahtleval seisukohal n-ö kirjanduslike näidendide osas. Aga ega teater ei teagi alati, mis talle endale hea on (nagu me kõik).

[@jyrikkk]

+1 Ausalt öeldes: kui kirjutad näidendi ja lavastaja seda ei taha (ja ei hakka ju igaühele pähe määrima), siis pole selle näidendiga ju midagi peale hakata. Saan valesti aru?

[@oliverberg]

@@jyrikkk See häirib mind Eesti näitekirjanduse saatuse juures ennast ka kõige rohkem. Täitsa tugevad ja lavaväärilised tekstid ei jõua tihti isegi lavastajate lugemisnimekirja. Ja tutvused määravad näidendite juures palju rohkem kui luules ja proosas (st kas teos üldse jõuab publikuni või mitte). Ehk siin tõesti vaja praktikutel missioonitunnet ja usku - õnneks leidub Eestis ka selliseid lavastajaid ja teatreid, aga neid on tõesti käputäis. Asja tuum on tegelikult lihtne: suured repertuaariteatrid saaksid (ja peaksid) Eesti dramaturgiale palju rohkem tähelepanu pöörama.

[@jyrikkk]

@@oliverberg Nojah. Ma ühe kirjutasin, näidendivõistlusel see põrus, üks dramaturgina töötanud inimene pidas seda heaks, aga ta ei ole enam ühegi teatri juures ja seal ta ongi. Väga võimalik, et see tekst pole midagi väärt, aga uut kirjutama vist ei kipu. Tekst oli pmst tellimus, aga väikesest teatrist, olud muutusid. Ja no teemat polnud ees, vb oleks nad nagunii keeldunud näiteks teema või mu töö taseme pärast, seda ma ei tea. Ega selles osas ei pea midagi ette võtma, aga uut teksti ei kipu vist ilma küsimata kirjutama. Loomulikult: kui tahtmist on, siis saab igasuguseid asju teha, et tekst inimesteni jõuaks, mitmes mõttes vingun asjatult.

[@oliverberg]

@@jyrikkk Aga äkki saadad oma näidendi lugemiseks? Äratasid uudishimu ja noh, mine tea. Meil: [e-mail]